Skandinaavia vaib Tallinna piiril
Liveni Iseära kodude sisearhitekt Lennart Lind mõtiskleb selle uue, peamiselt ridamajadest koosneva sõbraliku moega asumi üle, kus eluruumid lähevad sujuvalt üle õuealaks ning õueala ühiseks tagahooviks. Lennart, muide, on üles kasvanud oma vanaisa projekteeritud ridamajas.
Iseära on Liveni esimene projekt, milles sisearhitektid ise on koduostjatele toeks isikupärase kodu loomisel?
Jah, olen Iseära tulevaste elanikega algusest peale protsessis kaasas olnud ning töö käigus on see projekt mulle väga südamelähedaseks saanud.
Mis muudab Iseära ja seal asuvad kodud iseäralikuks?
Minu jaoks peitub põhiidee selles, et kui üldiselt lahendame Livenis kodusid seestpoolt väljapoole, sest nii on võimalik luua kõige funktsionaalsemaid kodusid, siis Iseäras on see sünergia kahesuunaline. Piirid kaovad ära – mis toimub sees, on seotud sellega, mis toimub väljas ja vastupidi. Kogu lahendus on tekkinud sisemuse ja välise koosmõjul. Avatus, alates klaasiga välisustest kuni terrassile avanevate elutubadeni, on selles keskkonnas väga oluline.
Väliselt ei ole kindlasti tegemist tüüpiliste Eesti ridamajadega – Iseära majade arhitektuur ja atmosfäär on inspireeritud paljuski Skandinaavia arhitektuurist ja eluviisist. Ükski maja ei ole teistega täiesti samasugune, nii et asum tervikuna kui ka iga kodu selles on mingil moel iseäralik.
Tekkimas on terviklik ja naturaalse moega elukeskkond, kus maastik ja arhitektuur käivad ühte sammu. Eesti mõistes on see pigem uudne. Kuna kõik pole veel kaugeltki valmis, on seda ehk raske hoomata, aga paari aasta pärast saab Iseära terviklikkusest paremini aru ka võõras silm ja see perspektiiv on olnud minu jaoks kõige inspireerivam.
Kohe teisel pool teed sinetab Harku järv. See mõjub küllap rahustavalt?
Vee lähedus mõjutab kindlasti piirkonna atmosfääri. Järv asub täpselt Iseära kõrval, kuid ega merigi kaugel pole. Ja natuke on isegi äge see, et taamal paistavad toreda kontrastina Õismäe tornid. Minu jaoks on selles midagi romantilist, justkui räägiks nad seda lugu, kust me tuleme.
Iseärast peaks siis saama üks mõnus järveäärne kogukond?
Olen kindel, et sellest tekib väga äge kogukond. Eriti kui kokku satuvad sarnase mõtteviisiga ja sarnases eluetapis inimesed. Me ei saa sundida inimesi mingit moodi elama, kuid kogukonnatunde loomine on ülioluline – usun, et keskkond mängib selle tunde tekkimisel kaasa. Krunte me kuidagi ei piira, need ei ole aedadega eraldatud. Esialgu on see ehk mõnedele võõras, kuid praegu on meil ideaalne võimalus seda mõtteviisi muuta.
Piilume ka näidiskorterisse?
Mulle meeldib mõelda kodust kui galeriipinnast, kuhu inimene tuleb sisse ja kuhu oma elu laiali paigutab. Iga inimese kodu võiks olla nagu tema elu näitustesaal kas iseenda jaoks või teistega jagamiseks.
Interjööris on märksõnad naturaalsus, päris materjalid, harmoonia ümbritsevaga. Eesmärk ei ole olnud seda liigselt stiliseerida. Seal pole liiga tugevaid toone ega liiga silmatorkavaid lahendusi, väga efektne sisekujundus antud keskkonda ei sobikski. Mulle väga meeldivad värvid, aga alati on oht neist tüdineda – näidiskodu on üldmuljelt rahulik, esmapilgul mitte välja paistvate värvilaikudega elamine.
Väga tähtis aspekt selle (ja tegelikult ka teiste Iseära kodude) loomise puhul on olnud see, kuidas valitud materjalid ajas nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt kestavad. Päris materjalid vananevad väärikalt ning hoiavad oma väärtust pikalt.
Näidiskodu loomine oli mõnes mõttes minu enda jaoks kodu loomise protsessi laiemalt lahti mõtestamine. Iga interjööri luues püüan sellega alati samastuda ning kodusid lahendades mõtlen alati sellele, kuidas ma ise elada sooviksin. Nii tekib isiklikum side looduga. Samas on see alati vastuoluline protsess, sest lahenduste õigsus on suhteline.
Ma ei pea vajalikuks liiga palju kirjeldada seda, millised valikud selles ridakodus tehtud on, sest see ei olegi kõige olulisem. Palju tähtsam on see, millise tunde ruum tekitab ja seda tunnet kirjelduse kaudu tekitada on raske.
Kodutunne on kindlasti oluline. Mis sellele kaasa aitavad?
Koduseks teeb oma kodu ikkagi inimene ise. Aga me oleme kaasa aidanud hea planeeringuga, ruumi võimalikult hästi ära kasutades. Oleme mõelnud, kuidas oleks neis kodudes mugav elada, oleme paljud asjad ette ära lahendanud.
Tulevased elanikud on saanud kaasa rääkida nii planeeringu, materjalide, värvide kui mööbli osas. Liveni väljapakutud kombinatsioone on päris suur valik ja enamus on neist ka meelepärase leidnud. Usun, et kodu idee algabki planeeringust ja hea planeering on üpris universaalne. See, mis selle sisse luuakse, on juba pigem emotsioon.
ROHKEM PILTE ISEÄRA MAJADEST JA NÄIDISKODUST