Kõigega saab mängida
Alina ja tema kahe lapse kodu Kalamajas Suur-Patarei tänaval on võluv segu tööstuslikust stiilist, nüüdisaegsest disainist ja looduslähedusest.
Selle pere eelmine kodu oli väljapeetum ja suurlinlikum, kuid uut kodu otsima hakates soovis Alina luua vabama, hubasema ja mängulisema interjööri. Ta tahtis jääda ka varem koduks olnud Kalamajja, kus südalinnas elades on käeulatuses kõik väikelinna võlud: lapsed saavad kooli jalutades või rattaga, mõne minutiga jõuab nii kohvikusse, randa, kunstinäitusele kui ka toidupoodi. Nii et oma eelmisest kodust kolis ta vähem kui kilomeetri kaugusele, et kõik väikesed igapäevased ja harjumuspärased luksused alles jääksid.
Väikesest esikust läbi astudes jõuab kohe avatud planeeringuga kööki. Pastelsetes ja hallides toonides köök sobib ideaalselt selle vastasseinas oleva New Yorgile vihjava suure industriaalhõngulise aknaga ning lisab väikelinlikku pehmust ja soojust. Sumedamas ja tumedamas toonis erikujuline vaip liidab väikese ruumi elutoa ja köögi tsoonid üheks tervikuks. Et meri ja loodus ei jää sellest kodust kaugele, vihjavad kõrkjad suures põrandavaasis.
Alina mõtles iga ruutmeetri sisustamise peensusteni läbi. Nii otsustas ta korteri kõige suurema toa jätta lastele, kuna nende jaoks on see ühtaegu magamistuba ja ka õppimise-mängimise ruum. Samas ka külaliste tuba, kus koos aega veeta külla tulnud sõprade ja mängukaaslastega.
Algselt kahetoalisena planeeritud korteri elutoast eraldas Alina vaheseinaga oma magamistoa, mis ruutmeetritelt on küll napp, ent tänu leidlikule planeeringule siiski väga mugav ja rahulik ruum. Kahe ukse lahendus võimaldas tuppa mahutada suure voodi ning jättis piisavalt ruumi seinakappidele.Raamaturiiuli tõstis Alina aga akna kohale, mis võimaldab seinapinda hoida vabana ja vältida ruumi mööbliga ülekuhjatuse tunnet.
Sama eesmärgiga loobus ta köögis ka ülemistest kappidest ja diivani kohale seinale valitud väike riiul on pigem sisustusaksessuaar kui mööbliese. Väikseid nippe, mille abil ruumi säästa ja liigseid asju vältida, leiab sellest kodust palju. Üks tänuväärsemaid lahendusi pisikeses köögis on Alina meelest Grohe segisti, kust tuleb ligi 100-kraadist vett. Esiteks ei pea tänu sellele väikesele tööpinnale ära mahutama veekeetjat, teiseks valmivad kõik kuumad joogid ja toidud uskumatult kiiresti – kui saab tühja kõhu üle kurtvatele lastele süüa tegema hakates pasta kohe keevasse vette panna, on võidetud väga väärtuslik minut.
Eritellimusmööbel kõlab väikese kodu sisustamisel peaaegu et võlusõnana. Suur osa mööblist valmis just selle korteri mõõte ja vajadusi arvestades. Paljud otsused tegi Alina alles pärast sissekolimist, kui päriselt ruumi ja selle suurust tunnetada sai. Nii lisas ta hiljem avatud elutoaga kööki väikese köögisaare, mis täidab ühtlasi söögilaua rolli. Alina kombineeris rätsepatöönavalminud mööblit soodsate leidudega IKEA-st ja mujalt, mis aitasid kaasa kodu vabama atmosfääri loomisele.
Väga oluline oli uue kodu valikul suur päikeseline terrass. Põlise linnatüdrukuna avastas Alina endale üllatuseks, et tegelikult meeldib talle väikese linnaaia pidamine väga, ja nii kasvavad terrassil pottides lopsakad maasikataimed ja valmivad oma tomatid. Elutoast isegi suurem terrass täidabki soojal ajal elutoa rolli ja seal mängimist naudivad ka lapsed väga – põrandale võib värviliste kriitidega muretult joonistada, vihm peseb terrassipõranda jälle puhtaks ja mäng saab otsast alata.
See on kodu, mille Alina lõi oma pere praegusi vajadusi arvestades. Samas pole välistatud, et mõne aasta pärast, kui suuremaks kasvanud tütred vajavad rohkem privaatsust ja ruumi omaenda tegemistele, kui ühine lastetuba võimaldab, leiavad nad endale uue kodu. Praegune kodu on aga perfektne koos mängimiseks ja mängusõprade külla kutsumiseks, esimesteks iseseisvateks käikudeks ning spontaanseteks jalutuskäikudeks kohvikutesse, mere äärde või vanalinna.
Fotod: Terje Ugandi
