Kodu kui omaette kunst

Kristi, Martini ja nende pisipoja kodu Katla maja päikesepoolses nurgas on küll valgete seinte ja klassikalise kalasabaparketiga, kuid kõike muud kui monotoonne ja igav. Nad ei ole kartnud ühendada mitut stiili ja kasutada värve; ise luua ja ehitada mööblit staardisainerite toodete kõrvale, asetades kõik neutraalsele taustale, mis muudab kunsti ja mööbliesemed veelgi stiilsemaks ja isikupärasemaks. Selline lähenemine on aidanud neil luua elava kodu, kus on mõnus aega veeta.

Kahvatuvalge pika tellisseinaga koridor juhib külalised mööda lastetoast ja vannitoast, otse valgusküllasesse avatud köögiga elutuppa. Korteri algset planeeringut pidid Kristi ja Martin pisut muutma, et praeguse rahuliku ja orgaanilise ruumini jõuda. Nad tõesti tahtsid kodu, mis ei oleks funktsionaalne mitte ainult nende kolmeliikmelisele perele, vaid ka siis, kui külla saabuvad sugulased ja sõbrad, et oleks ruumi mõnusalt koos aega veeta ja end vabalt tunda nii neil endil kui ka külalistel.

Magamistuppa viib enda disainitud uksepaneel

Algul pidi ka peamagamistoa uks avanema pikast koridorist, kuid paar liigutas selle elutoa seina, saades niimoodi ruumi fotogalerii jaoks koridoris ning võimaluse eksponeerida täies ilus Martini disainitud industriaalset uksepaneeli. Ka näpistas paar vannitoa ja tualeti arvel ruumi juurde köögile, mis nende jaoks on tõesti kodu süda.

Koridori ukserägastiku asendamine nende elu erilisemaid hetki dokumenteeriva fotoseinaga on meeldiv ja eriline sissejuhatus sellesse kodusse. Ehkki nii maja ise kui ka suurem osa korteri sisustusest on uus, pole selles kodus vana ja uue vahel selget piiri, vaoshoitum algus läheb sujuvalt üle väga mitteformaalseks ja vabaks olemiseks. Ühe suure elutoa akna taha jääb väikese toa mõõtu rõdu. Lauspäikese ja võõraste pilkude eest maja kõrval kasvava lopsaka kase võraga peidetud üheksa ruutmeetri suurune rõdu on tõeline rahusadam.

Modernne ja minimalistlik, kuid samas väga soe ja kutsuv köök on mõeldud suurte seltskondlike koosviibimiste jaoks. Elutoa poolt vaadates on köögitehnika ja pistikud osavalt peidetud varju jäävasse nurka, kuid suurte õhtusöökide valmistamiseks on tegelikult kõik vajalik olemas.

Köögi tööpinna kavandasid Kristi ja Martin nii, et nad saavad koos kokata. Ruum on lahendatud selliselt, et nii külalised kui ka võõrustajad saavad avatud planeeringuga ruumis nii süüa teha, süüa kui ka suhelda.

Kuna Kristile ja Martinile meeldib inimesi külla kutsuda ja sõpradega õhtusööke korraldada, oli suur söögilaud neile väga oluline. Laua disainis Martin ise ja igapäevaselt on sellest kasutusel vaid pool. 12 inimese jaoks mõeldud lauaplaadi lasi ta kahes tükis valmistada Plaat Detailis, jalad aga valmisid tuttava kaudu leitud töökojas – need on klamberkinnitusega plaadi külge pandavad, nii et teist laua poolt saab igapäevaselt hoida panipaigas ning vajadusel kiiresti kokku panna.

“Mulle tegelikult väga meeldib ovaal, aga käisin poodides kõik ovaalsed lahtikäivad lauad läbi ning juba kauplustes oli näha, et suurte laudade plaadid on keskelt sisse vajunud. Lihtsam oli ise teha,” ütleb Martin.

Lisatoolid saab külaliste saabudes rõdult – alguses ajutise lahendusena kasutusele võetud toolid osutusid tegelikult väga heaks valikuks, sest neid saab kasutada nii sees kui ka väljas.

Et nad oma kodu ise sisustavad, oli Kristil ja Martinil selge juba siis, kui nad peaaegu et esimeste inimestena selles majas endale korteri broneerisid. Uue kodu otsingud olid kestnud pikalt ja ootused sellele üsna selged. Korter pidi olema südalinnas, valgusküllane ja seal pidi olema vähemalt üks suur puu. “Elasime varem Stockmanni lähedal, kus polnud mitte mingit rohelust,” ütleb Kristi, kelle akna all kõrgub nüüd suur kask. “Tallinnas on valida, kas võtad merevaatega või valgusega korteri, meie tahtsime valgust.”

“Me pole väga hommikuinimesed, seepärast olid meile lõunapoolsed aknad ja õhtupäike ka väga olulised,” lisab Martin. Asukoht kesklinnas oli samuti väga oluline – et ümberringi oleks veel inimesi, saaks jalutada restoranidesse, käiksid Wolt ja Bolt.

Kui mööbli ja valgustite valimine on kõigi kodusisustajate meelest pigem tore tegevus, siis sellele eelnenud pistikute-lülitite asukohtade kaardistamine eeldab päris täpset teadmist, milliseks ruum kujuneb. Martinil, kes pöörab detailidele palju tähelepanu, oli selle kodu ostmise ajaks juba selge, et näiteks ei taha ta enam kunagi näha robottolmuimejat seina ääres seismas, vaid selle laadimiskoht peab olema peidus diivani all. Põrandapistik oli elektritööde tegijale väljakutseks, kuid kodu üldilme sai tänu sellele väikesele detailile rahulikum ja terviklikum. Kuna suured aknad panevad üsnagi selgelt paika elutoa ja köögi planeeringu, siis ei olnud väga keeruline välja mõelda, millisesse seina teler ja helitehnika lähevad.

Elutoa värvigamma pani paika juba olemasolev vaip, mis Kristi ja Martini eelmises kodus ka oli. “Aga juba siis ütles Martin, et see hakkab siia paremini sobima,” meenutab Kristi.

Kodu sisustasid Kristi ja Martin, miksides juba olemasolevaid asju uue kodu jaoks ostetud mööbliga, millele lisasid maale, fotogalerii esikusse, reisisuve- niire ja Martini kitarri. See annab nende kodule kordumatu ilme. Elutoa seinal olev pilkupüüdev Hristina Rinasci maal “Sajune Moskva” avastati Tartu noore kunsti oksjonilt. Kunsti valikul on Kristi ja Martini jaoks oluline, et teos neile meeldiks ja koju sobiks, vähem loevad autori tuntus ja populaarsus.

Valgustite valimine oli kõrges, ent mitte väga suures korteris väljakutseks. “Me ei ole ka väga lühtriinimesed,” märgib Kristi, kes lõpuks leidis kööki Tom Dixoni efektse valgusti, mis polnud ei liiga suur ega liiga väike. Magamistoa õhuline ja minimalistlik valgusti ei jätnud aga absoluutselt sellist muljet korterisse saabudes. Laevalgusti tuli massiivses puidust kastis – see on laseriga välja lõigatud ning detailideks lahti võtta seda ei saagi, valgusti tuli ühes tükis kohale.

Kristi märgib, et nii mõnedki läbivad jooned korteris on kujunenud planeerima- tult ja aja jooksul, aga tervikuga on nad ka ise rahul.

Kristi ja Martini korter peegeldab nende veendumusi ja olemust – see on rafineeritud, kuid ei võta ennast liiga tõsiselt.

Fotod: Märt Lillesiim