Mugav ja moodne põhjamaine minimalism
Põhja-Tallinnas suurte puudega palistatud ja Stroomi ranna poole viiva tänava äärde silmapaistva nüüdisarhitektuuriga majja kodu sisustama hakates tahtis Margo luua tänapäevaselt mugava kodu endale, oma kahele lapsele ning juba üsna soliidses eas kass Smurfile.

Talle oli oluline, et peagi teismeikka jõudval pojal ja tütrel oleks uues kodus eraldi toad ning et korteris oleks kaks vannituba. Ka varem Põhja-Tallinnas elanud mehel ei olnud Kopli suhtes mingeid eelarvamusi – läbi maja sirutuv suur kolme magamistoaga korter, mille ümber laiub mõnus aed, kus grillida ja peenrakastides maitserohelist kasvatada, oli just see, mida nende pere vajas.
Margo kodu on rahulik ja lõõgastust pakkuv paik, mille muudavad elavaks kunsti, mööbli ja hoolega valitud aksessuaaride kaudu interjööri toodud erksad värvilaigud. See on põhjamaine kodu, kus on välditud skandinaavialiku interjööri klišeesid ja eelistatud pehme hygge-stiili asemel julgeid värve ning pigem vihjeid industriaalsusele ja maskuliinsusele.
Neutraalsetes toonides esikust alates jaotub korter mõtteliselt kaheks. Vasakule, õhtupäikese poole jäävad suur avatud köögiga elutuba, mis pikeneb rõdule, ning peamagamistuba oma garderoobi ja vannitoaga. Paremale jäävad lastetoad ja nende vannituba.
Elutoa minimalistlikku, neutraalset värvipaletti täiendavad mõned julge värvivalikuga mööbliesemed, mis loob kokku värske, avatud ja õhulise üldmulje. Suur mugav roostepunane diivan ja naturaalne parkettpõrand annavad ruumile soojust ja pehmust, šikk must köök tasakaalustab seda, lisades maskuliinsema noodi.
See ruum on kodu süda, kus õhtuti üheskoos filme vaadata või köögisaare ääres sõpradega juttu ajada ning kus on vabalt ruumi kasvõi koduse tantsuõhtu korraldamiseks. Rahuliku üldmulje loomiseks on kõik peidetud mahukatesse kappidesse ja sahtlitesse ning selle taustal tõusevad esile George Sowdeni Taani brändile Hay disainitud röster ja veekeetja. Nende 60ndatega flirtiv disain ainult rõhutab kogu interjööri ajatust.

Kui alguses tundus Margole, et ruutmeetritelt on korter ehk isegi pisut liiga suur õdusaks olemiseks – lihtsalt kolme magamistoa ja kahe vannitoaga korterit soovides polnud midagi väiksemat valida –, on elutuba pidanud nüüd tegelikult mahutama ka koduse töötegemise koha. Lisaks on aktiivse elustiiliga ja tavapäraselt palju vaba aega kodust väljas veetev pere rohkem aega olnud sunnitud kodus olema, nagu me kõik, ja avar korter andnud võimaluse nii ühiseks ajaveetmiseks kui ka täiesti omaette ja vaikuses õppimiseks – töötamiseks.
Ükski kodu ei saa kohe täiesti valmis ja nii on elutoa seinte kunstiteosed alles valimisel ning olemasolevad tööd endale kaaslasi ja seda täpselt õiget kohta ootamas.
Elutoast avaneb uks peamagamistuppa, mille juurde kuulub eraldi ruumis asuv garderoob, läbi mille pääseb vannituppa. Laste magamistoad jäävad korteri teisele poolele, nii et õhtul külalisi võõrustades või hommikul enne laste ärkamist päevaks ettevalmistusi tehes jäävad nende toad kaugemale elutoa ja köögi suminast.
Rasmuse ja Mirteli toad on mängulisemad, ent mitte lapsikud. Koolis käivate laste toad peavad toimima töö-, mängu- ja magamisruumina. Need toad arvestavad laste isiksuse, maitse ja huvidega. Samal ajal on piisavalt neutraalsed, et järjest suuremaks kasvavad lapsed, kelle maitse alles on välja kujunemas, saaksid neid lihtsalt muuta piltidega seintel, värviliste tekstiilidega, aksessuaaridega.
Tütre toas on iseloomu andvaks värviks roosa, ent see ei ole pealetükkiv ega liiga intensiivne. Värvi on kasutatud voodi taha jääval seinal, nii et magama minnes avaneb vaade rahulikult valgetele seintele. Poja toa seina dekoreerib otse seinale tehtud grafitile viitav värvipihusti pilt, mis annab ruumile karakterit, ent mis samas on huvide ja eelistuste muutudes lihtsalt ülevärvitav.
Fotod: Terje Ugandi