Linnamelust loodusele lähemale

Särasilmne noor pere on pärast šikist kesklinna korterist linnaserva ridamajja kolimist jõudnud justkui oma juurtele taas lähemale. Edi on pärit Põlvast ja Rauno Pärnust. Siiski pole see kodu seestpoolt midagi väikelinlikku – Edi osaval suunamisel on tekkinud elegantne, kuid soe ja hubane interjöör, kus pole midagi liigset.

Kolimist kaaluti kaua. Polnud lihtne lasta lahti kodust, mis oli nii väga enda nägu ja kus kõik heaks eluks vajalik asus käe-jala juures. Sõbrad, sündmused, kohvikud. Meri takkapihta. Oli siiski kaks mõjukat argumenti. Kuidas ka ei püüdnuks kohaneda, hakkas kolmetoaline korter kahe väikelapsega perele kitsaks jääma ning vilka liikluse keskel polnuks lastel võimalik ka iseseisvalt õues mängimas käia. „Poeg oli toona neljane ja küsis muudkui õue – iga kord pidin temaga kaasa minema. Kujutlesin, et kui ta hakkab rattaga sõitma, läheb veel hullemaks,“ tõdeb Edi.

Uuelt kodult ootas ta ruumi ja valgust, saarega kööki ja sahvrit ning lastele vabadust koduümbruses ringi joosta. Seda kõike Iseära ridamaja pakkus, lisaks sümpatiseeris perele viilkatus ning päike, mis saabub terrassile alles õhtul ega küta suvepäevadel tube kuumaks. Õhtusöök terrassil koos loojuva päikesega kõlab aga vägagi toredasti. Et sinna mahuksid nii söögilaud kui diivanid, ehitati terrass algsest suuremaks. „Kui minu pere külla tuleb, on meid väga palju!“ naerab Edi.
Võõrustada siin kodus osatakse: sõpradele on korraldatud nii Mehhiko kui Aasia õhtuid. „Sellepärast tahtsin ka köögisaart koos kolme tooliga mu parimatele sõbrannadele, et nad saaksid istuda ja veini juua, kui mina sealsamas süüa teen,“ kõneleb Edi naerulsui. „Liveni sisekujundaja Greete Mätasega mõõtsime, kas mahub kolm tooli ära, et meie kuldne nelik kenasti paigutatud saaks.“

Kui pere eelmisele kodule andsid iseloomu sumedad tumedad toonid, siis uude elupaika sooviti helgemat ja soojemates värvides sisekujundust. Tulemus annab endast aimu juba uksest sisse astudes, kui pilk läheb rändama sooja roosakasbeeži lubivärviga kaetud seinu mööda. Värvi struktuurne pind annab väga palju hubasust juurde ja mõjub eemalt vaat et peene tapeedina. See, et vähemalt alumisele korrusele säärased seinad tulevad, oli üsna kohe selge. Inspiratsiooni nii lubivärvi kui mitmel pool kasutatud dekoratiivsete liistude jaoks andis kaunilt renoveeritud Bekkeri Villa Koplis, millega Edi tööalaselt seotud oli.

Lapsepuhkuse ajal läbis värske ema EKA-s ka ühe sisekujunduskursuse, mis kasvatas kindlasti teadlikkust disainiteemades, lisaks muidugi Pinterest ja sotsiaalmeedia – ammendamatud ideedeallikad. Edi möönab, et on lapsest saati paras mööbeldaja olnud, tänu ehitajast isale uuendati kodus pidevalt midagi. Ja see isetegemise ind on alles siiani. Vabalt võib olla, et ta lõpetab kell kaks öösel liistude paigalduse. „Oleme kõik ise teinud. Tasapisi. Laste une ajal,“ seletab Edi. „Meile Raunoga meeldib koos kodu kallal toimetada, meil on lõbus. Oleme üsna püsimatud ja mõtlengi, et kui nüüd kõik valmis saab, mis me siis teeme?“

Rauno osaks on kujunenud ennekõike kaasa toetamine ja abiks olemine ideede elluviimisel. Ta on Edi mõtetele väga avatud ja saab aru, et kui naine on midagi pähe võtnud, peab nii minema, kuid ei pelga väljendada ka oma arvamust ja ideid.
Edi kiidab ka Rauno õe ning õemehe head silma kodukujunduses: nende liistudega viimistletud köök pakkus lisaks Pinterestist leitule vajalikku inspiratsiooni. Edi oli aga kindel, et oma uut kööki soovib ta kindlasti ilma ülemiste kappideta ning tavalisest kõrgema töötasapinnaga. Sama oluline on võimalus kõik asjad uste taha peita, et üldmulje oleks puhas ja rahulik. Kõik see kokku mõjub pigem stiilse baari kui kööginurgana.

Täpselt õiges mõõdus liistud jõudsid köögimööblile tänu Liveni sisustusvaldkonna juhi Mirko Põdra sihikindlusele, nii nagu ka seina freesitud riiul. Töötasapinnaks pidi tulema materjal, millele ei jääks kergesti plekke ja kus iga kriips silma ei torkaks. Kuid kui saabus aeg meelepärane kivi ära valida, viibis perekond parajasti puhkusereisil. Valik tehti koos sisekujundajaga pildi järgi, edasi tuli hinge kinni hoides oodata. Õnneks kõik sobis!
Edi ameeriklannast sõbranna arvas fotosid nähes, et tegu on tõeliselt skandinaavialiku koduga, kus kõik on komplektis. Kas uus kodu sai taaskord ka selle elanike nägu? Siinkohal tunnistab Edi, et on ise ka hästi palju muutunud. Samuti on looduslähedasem asukoht ja miljöö kodu stiili mõjutanud. Lisaks looduslikule seinavärvile pidi näiteks söögilaud tulema kindlasti täispuidust. Kõik siin majas pole küll naturaalne, aga rohkem kui varem. Mõned seintega sarnases toonis tellitud mööbliesemed tuli paraku ka välja vahetada, sest ei sobinud siiski. Aga näiteks diivanilaud jäi nii südame külge, et sai omale uued jalad ja lõpetas kabinetis arvutilauana.
Kuigi kabinetti siin majas ju ette nähtud polnudki. Koostöös Liveni sisearhitekti Lennart Linnuga kujundati see magamistoast avaneva privaatse duširuumi asemele. Väike aknaga ruum sobib vaikseks töönurgaks hästi. Ülakorruselt leiab veel lastetoa ja külalistetoa. „Kui poiss ütles, et tahab õega ühte tuppa, mõtlesin – jess! Küllap nad tulevikus saavad eraldi toad, kuid praegu on vanemate või õdede-vendade külla tulles üks vaba tuba väärt asi. Mulle on oluline, et pere saaks tulla sööma ja vajadusel jääda ka ööseks,“ ütleb Edi.

Kuid millised on elanike endi lemmikkohad uues majas? Edi pakub, et kuna talle meeldib väga süüa teha, veedab ta palju aega köögisaare ümber. Suvisel ajal ka terrassil, ent pigem varjus, seevastu kui Rauno otsib päikest. Tõeliselt põlema läksid mehe silmad uut kodu valides aga tulevase sauna plaani nähes. Suure saunasõbrana poleks tema jaoks ilma saunata elamine olnud üldse mingi variant.
Üllatuslikult ei tunne uues kodus kevadet ja suve tervitanud paar, et elu oleks kardinaalselt muutunud. Sõit tööle võtab aega sama kaua, lisandunud on igati tervitatavat jalutamist teel kontorisse. Kui noorema lapsega sai linnakodu ümbruses maksimaalselt palju vankrisõitu tehtud, siis nüüd on käes lasteaiaaeg ja õue minnes pole vaja enam mingeid suuri ringe teha – võib koduümbruse tänavail niisama hulkuda, naabritega trehvata ja juttu puhuda. Edi toob laheda näite, et räägid kellegagi näiteks mingist magustoidust ja järgmisel päeval võib seesama naaber juba mainitud magusroa kausiga ukse taga olla. Ja lapsed saavad isekeskis mängida, mis on suurim boonus üldse. Laste kaudu saavad ka vanemad omavahel lihtsamini tuttavaks.

Fotode autor: Märt Lillesiim