Kõik algab planeeringust

Pole sugugi liialdus öelda, et planeering on kodu puhul A ja O. See on ilmselt olulisemgi kui ruutmeetrite arv. Mida tasub korteriplaane uurides tähele panna ja kuidas oma tulevast kodu „paberil“ kavandada?

„Milline on hea planeering?“ on keeruline küsimus ja omajagu subjektiivne. On teatud asjaolud, millega tuleks arvestada, kuid lõplikud lahendused sõltuvad tulevaste elanike vajadustest, soovidest ja harjumustest. 

Kodu planeeringut uurides vaata ja mõtle:

  1. Millised on kandvad seinad ja kus oleks võimalik muudatusi teha?
  2. Kas kodus on küllalt panipaiku asjade hoiustamiseks (garderoobikapp esikus ja tubades, eraldi panipaik ja/või majapidamisruum)? 
  3. Kas ruumide suurus ja kuju on selline, mis mahutab sinu jaoks olulised esemed? 
  4. Kas ruumide paigutus lubab võõrustada külalisi nii nagu sulle meeldiks? 
  5. Kas elutuba on läbikäidav või pääseb teistesse tubadesse koridori kaudu?
  6. Kas köök on elutoa osa või veidi eraldatud? Kas seda saaks soovi korral muuta?
  7. Kas kööki on soovi korral võimalik planeerida ka saar? 
  8. Kas köögis on sinu jaoks piisavalt töötasapinda? 
  9. Ega koridorid võta korteri pindalast ebamõistlikult suurt osa?
  10. Kas sulle on oluline peamagamistoa juurde kuuluv privaatne vannituba?
  11. Kas suuremas korteris on eraldi WC?
  12. Ega uksed korraga avamisel üksteist takista? 
  13. Kas päikese liikumine päeva jooksul on selline, nagu sooviksid?

Lisaks isiklikele soovidele võiks kodu planeerimisel tähelepanu pöörata alljärgnevatele asjaoludele: 

Läbikäidav või eraldi paiknev elutuba

Inimeste eelistused on sõltuvalt senisest kogemusest ja eluviisist erinevad: mõni soovib, et magamistoad paikneks kindlasti elutoast eemal, mõni arvab, et koridor võtab endale ruutmeetreid, mis võiksid olla hoopis elutoa osa. Liven on seetõttu projekteerinud mõlemat planeeringuvarianti ja ka hoone kujust tulenevalt loome erinevatesse asukohtadesse erinevaid kodusid.

Sõltuvalt laste vanusest soovitakse nende tube vanemate magamistoale kas lähemale või sellest kaugemale. Kuna lapsed kasvavad kiiresti, usume, et tasuks pigem mõelda tuleviku vajadustele.

Näide korterist, kus magamistoad paiknevad elutoast lahus. See korteriosa on võimalik eraldada uksega, et täiendavat helipidavust saavutada.

Näide läbikäidava elutoaga korterist, kus võimalikult paljupõrandapinda on eraldatud elu- ja söögitoale. Koridoripinda on sellises kodus minimaalselt, kuid tuleb arvestada elutoast läbi liikumisega.

Must tsoon esikus ja selle läbimine

Esikus on nn must tsoon, kuhu koguneb õuest toodud mustust ja niiskust. Sealt läbi kõndides jalad määrduvad ja nii kandub mustus korterisse laiali. Seetõttu on hea, kui esikus on natuke sellist ruumi, mida läbid ainult siis, kui tuled tuppa või lähed välja. Mõne planeeringu puhul on näiteks tualettruum esikus ning pideva musta tsooni astumise vältimiseks piisab selle ukse käelisuse muutmisest.

Uste käelisused ja avanemise suunad

Kodus toimetamise mugavus võib tihti sõltuda pelgalt sellest, kuidas uksed avanevad. Näiteks majapidamisruumi uks võiks avaneda väljapoole, jättes rohkem ruumi asjade paigutamiseks. Kuna see ei ole liiga sagedasti kasutatav uks, siis selle avanemine toa poole ei tohiks väga häirida. Samuti ei ole tegemist uksega, mis avatuks jääb. Lastetubade uksed seevastu on üldjuhul hea panna avanema sissepoole ja seina suunas: kui toa uks on pidevalt avatud, ei jää see käiguteele.

Näide ukse avanemise suunast. Esimesel juhul on elutoastvaadates ilusam, kui uks on suletud. Teisel juhul on mugav ust avatuna hoida, sest see ei jää ette ega riiva silma.

Märg ala duši ja vanni ees

Duši alt või vannist välja astudes saab põrand rohkem või vähem märjaks. Kui siis keegi tuleb samasse vannituppa käsi pesema ja märgade sokkidega lahkub, pole tunne just kõige meeldivam. Kui nii juhtub juba mitmendat korda, võib see peres tüliõunaks saada. Sestap tuleb võimalusel vann või dušš planeerida pesuruumi uksest kaugemale, et tihedamini kasutatavate valamu ja WC-poti juurde pääsemine ei kulgeks vanni/duši eest läbi. Lisaks on nii võimalik pikendada ukse eluiga, sest see ei puutu kokku veega.

Märg ala duši ja vanni ees

Hoiuruum kodus

Uue kodu planeerimisel on oluline hinnata esemete hulka, mis koos sinu ja su perega sellesse koju mahtuma peavad. Panipaik või majapidamisruum, kuhu mahuvad ka riiulid asjade hoiustamiseks, saab eriti oluliseks peredele, kus on rohkem inimesi ja/või on pereliikmetel palju hobivarustust. Kodu vahetamisel tuleks hinnata oma praeguste kappide pinda ning otsustada, kas ja kui palju rohkem kapiruumi oleks optimaalne.

Paljud korterid on kompaktsema planeeringuga ning eraldiseisvat panipaika korteris sees ei pruugi olla. Vaata hoolikalt planeering üle ning mõtle, kas nutika mööbli abil on võimalik täiendavat hoiustamise ruumi tekitada. Näiteks kõrgete lagedega kodus saab laele lähemal asuvates kappides luua ruumi asjadele, mida igapäevaselt ei kasutata. Täiendava hoiuruumi saab lastetoas, aga miks mitte ka peamagamistoas, valides voodi, mille sees on sahtlid.

Mööbli läbimõeldud paigutus lastetubades

Kodu planeerimisel on lisaks muule sisustusele arukas läbi mõelda mööbli asukoht ka lastetubades. Ei piisa, kui voodi, kapp ja kirjutuslaud on kusagile ära paigutatud. Võimalusel tuleks need nihutada täpsesse asukohta, sest sellest paigutusest lähtuvalt planeeritakse toa valgustus ja elekter.

Laua paigutamisel pea silmas, kumma käega laps kirjutab: vasakukäelisel lapsel langegu loomulik valgus paremalt ja paremakäelisel lapsel vasakult poolt.

Näidatud tubade puhul on ust nihutatud. Garderoobikapi paigutamine ukse taha on visuaalselt kena, kapp ei ole toa keskne element. Samas on vasakult teine planeering mõistlik piklike ruumide puhul, kuna jätab toast avarama mulje.

Märg ala duši ja vanni ees

Lisaks enda vajadustele mõtle uuele kodule kui investeeringule: kui peaksid mõne aja pärast soovima seda müüa, kas planeering on sobiv ka teistele? Näiteks on uuemates majades 4–5-toalistel kodudel eraldiseisev WC või lausa kaks. Seega, isegi kui oled harjunud ühe pesuruumi ja seal asuva tualetiga, peaksid vara likviidsuse säilitamise seisukohalt kaaluma mitut.

Endale ja perele sobiva plaanilahenduse leidmiseks on mõistlik soovid ja vajadused kirja panna ning seejärel nende olulisust hinnata. Soove paberile pannes tasuks ka analüüsida, millised oleksid alternatiivid ideaalsele variandile. Järgnevalt ühe pere näide:

Tabel

Liveni sisearhitektid on välja töötanud planeeringud, kus kogu ruum on optimaalselt ära kasutatud. Paljudel planeeringutel on mitu alternatiivi: näiteks saab sauna asemel valida majapidamis-ruumi, vanni asemel duši vms. Kui sinu perel on siiski erilisemad vajadused, on võimalik teha ka muid muudatusi, mida aitavad läbi mõelda meie sisearhitektid. Sõltuvalt projekti etapist on võimalike muudatuste maht erinev. 

Enne ehituse algust on sul võimalik valida Liveni projekteeritud planeeringute vahel ja soovi korral teha omale meelepäraseid täiendusi. Sel ajal on üldjuhul võimalik näiteks kaks korterit kokku ehitada või ühe korteri piires tubade asukohti ja suurusi muuta. Šahtide ning kandvate seinte asukohti muuta ei saa. Ava nihutamine kandvas seinas on mõnikord võimalik, kui teha seda varases staadiumis.