Kodu, kus miski pole juhuslik
Iseära asumi ühed esimesed elanikud, noored õigusvaldkonna asjatundjad Karina ja Andrei kujundasid oma kodu harukordse pühendumise ja kirega. Üksteist innustades ja vajadusel pidurdades, kuni kõik sai täpselt õige.
Endile nii era- kui tööelus kõrged standardid seadnud, Hollandis kiitusega juurakooli lõpetanud ja samas ettevõttes töötavad Karina ja Andrei asusid ka oma värsket kodu kujundama neile omase põhjalikkusega. Viis aastat Haagis ja Maastrichtis veetnud paar, kelle elud on kulgenud paralleelselt juba ajast, mil nad olid vaid 16 ja 19, koges Iseäras äratundmisrõõmu – sealne eluviis meenutas neile Hollandit.
Ka asukoht täpselt Tallinna piiril on ideaalne, boonuseks piisavalt lähedal elavad vanemad. „Siin ei tunne üldse, et oled Eestis. Eestlane ei hakka naljalt teistega rääkima, aga meil on siin nagu kommuun ja alati satun õues kellegagi suhtlema. Naabrid on sarnased ja igaühega leiab mõne ühise teema. Lapsed ja grillimine ühendab kõiki!“ rõõmustab Andrei, kes ka ise peagi isaks saab.
Enne praegusse koju jõudmist elasid Karina ja Andrei Mustamäe korteris, kus mõistsid, et linnaelu neile tegelikult eriti ei meeldi. Nad hakkasid unistama ridaelamust, ent sobivat leida oli keeruline. Kuni selgus, et ridamaja Harku järve äärses uusarenduses saab linnukese igale reale soovide nimekirjas.
„Otsisime kodu, kus oleksid walk-in garderoobi ja panipaiga võimalus, eraldi pesupesemise ruum, võimalus planeeringut muuta ja ise viimistlust valida, jahutuse võimalus ja hea ventilatsioon. Sama olulised on meile kõrged laed ja valgusküllased toad,“ kirjeldab Karina ootusi, mis neil oma uuele kodule olid. „Suvel meeldib meile tubased tegemised välisõhu kätte viia, mistõttu piisava suurusega aed koos väliköögi, terrassi ja pergolaga olid must-have. Hommikukohvi joomine toimub eranditult pergolas, kuhu valisime tiigipuust Ethnicrafti pehme välimööbli.“
Suureks abiks viimistlusküsimustes oli Liveni Kodukujundaja programm, kust valiti välja Prantsuse kalasaba parkett, tammepuidust uksed, vannitubade peeglid, plaadid, kivivann – , peaaegu kõik, mida andis valida. Välja arvatud peamagamistoa valamukapp, mille osas oli perenaisel väga kindel nägemus. Ka osa garderoobimööblist ja kardinatest on tee koju leidnud Liveni kaudu. Kontori kapid said küll tellitust teistsugused, ent õnneks veel paremadki!
Heleda ja sooja kodu esimesel korrusel on teadlikult võetud risk kombineerida erinevaid materjale liigset ühtsust järgimata – naturaalsetele materjalidele, nagu puit, kvarts, marmor, lina, vill ja rotang pakuvad kontrasti metalsed detailid ja Verner Pantoni plasttool. Ka värvipalett pole ühtne – kõrvuti asetseb nii erinevaid puidu- kui metallitoone.
„Elutoas tahtsime omavahel sobitada nii nüüdisaegsed skandinaavialikud mööbliesemed kui ka disainiklassikud 1950- ja 60ndatest, mida käisime eelnevalt Taanis ja Rootsis oma käega katsumas. Kavatseme kindlasti edasi koguda disainiklassikat, mille väärtus aastatega ei kahane,“ kõneleb Karina. „Otsustasime, et sellesse koju toome ainult selliseid mööbli- ja sisustusesemeid, mis silma särama panevad, millest osa jääb meiega elu lõpuni ja mida saab põlvest põlve pärandadagi.“
„Sisustusvalikuid tehes hoidsime meeles, et armastame raamatuid, vaase, väikeseid lampe, küünlaid ja muid sisustusdetaile eksponeerida, mistõttu Moebe riiul tundus meie jaoks see õige valik,“ viitab Karina pilkupüüdvale riiulile sööginurgas, mis kogu aeg veidi muutub ja teiseneb. Selsamal riiulil võib märgata ka Karina enda kunstitöid.
Kahe toiduarmastaja jaoks oli suurim ja olulisim projekt köök. Inspiratsioon tuli Taanist, kavandi autor on Karina. Unistuste köök pidi tulema piisavalt suur, et kokata saaks ka koos külalistega või samal ajal köögis koolitükke tegevate laste seltsis.
Tumedad põrandakapid, heledad seinakapid ning kvartsist tööpind ja taustaplaat moodustavad elegantse ja tõeliselt stiilse terviku. Ruumi kõrgust rõhutavad laeni küündivad seinakapid on suisa 160 cm kõrged. Karina ja Andrei jaoks on tähtis hoida köök üldmuljelt puhas, organiseeritud ja minimalistlik: seda võimaldavad arvukad kapid ja sahtlid ning peidetud kodutehnika.
Fotode autor: Karl Kasepõld
