Kodu kui talveaed

Nõmme rohelus jätkub Kristiina, Indreku ja nende kahe lapse kodus, kus lopsakad taimed ja õitsvaid lilli täis vaasid täidavad kõik toad. Kaua Tallinnasse kodu otsinud sportlik pere leidis selle lõpuks Nõmme terviseradade äärest, kust tänu heale rongiühendusele saavad kõik mugavalt ja kiirelt ka südalinna tööle ja kooli.

Suurepärase asukoha ja perele kohe meeldinud maja arhitektuuri juures oli ainsaks mõttekohaks napim ruutmeetrite arv, kui kodu otsima hakates sihiks oli. Ent korteril oli nii palju plusse, et otsustati appi paluda arhitekt Andres Rohtla ning luua sellest kodu, kus kõigil neljal oleks ruumi nii koos aega veeta kui ka omaette rahulikult õppida-töötada või oma sõpradega koos olla.

Oma lopsaka rohelusega mõjub see kodu lausa teraapiliselt ja võimendab südalinna saginast looduse rüppe puhkama pääsemise tunnet veelgi. Taimedele lisanduv lihtne ja šikk värvipalett muudab selle kaasaegse põhjala luksuse musternäidiseks. Pikk koridor sirutub läbi maja, ühest korteri otsast teise, lõppedes mõlemal pool rõduga. Aasta soojemal ajal annab päikesepoolsele rõdule pikenev elutuba veel ühe mõnusa koha juurde, kus hommikul kohvi juua või tugitoolis raamatut lugeda, otsekui tõelises puhkuseidüllis. Koridorist hargnevad uksed peamagamistuppa, laste tubadesse ja vannitubadesse.

Block is set from admin but it is missing image!

Korteri kõrgus ja valgusküllasus kompenseerib napi ruutmeetrite arvu ning igas toas on püütud kõrgust maksimaalselt ära kasutada. Avara üldmulje saladus peitub väga hästi läbi mõeldud ja arhitekti jooniste järgi valminud mööblis. Ehkki avatud riiulite süsteem jätab paljud detailid nähtavale ja peaks visuaalset kirevust just lisama, siis lähemal uurimisel on iga sahtli, kapiukse ja riiuli paigutus hoolega läbi mõeldud, et selle avatuse juures rahulik toon säiliks.

Palju leidlikkust ja valmisolekut kompromisse teha oli selle kõige saavutamiseks muidugi vaja. Avaruse loomiseks loobuti korteris võimalikult paljudest usest – nii kappide kui tubade ees. Ka otsustati ühes vannitoas ruumi juurde võita saunast loobumisega, mis muutis vannitoa luksuslikuks valgusküllaseks ruumiks, kust pääseb otse korteri ühele rõdule. Muuseas, kaks vannituba on väike luksus, millest neljaliikmeline pere kindlasti ei raatsiks loobuda, sest eriti hommikusel kiirel ajal säästab see väga palju kõigi närve ja väärtuslikke minuteid.

Uue kodu sisustamist alustas pere puhtalt lehelt, võtmata vanast elust kaasa ühtegi mööblieset. Eesmärk oli luua sisearhitektuurne lahendus, mis oleks maja kaasaegse arhitektuuriga kooskõlas. See ei tähenda, et nende juured ja ajalugu kodust kustutatud oleks. Perekonna mulgi juured on massiivse vana mööbli asemel peidetud hoopis näiteks köögi riiuli suurde hoiukasti, mida kaunistab traditsiooniline mulgi muster ja mis valmistatud mulkide kombel ühtegi naela või kruvi kasutamata. Ka interjööris on kasutatud palju traditsioonilist puitmaterjali, ent kaasaegses võtmes, nagu näiteks kalasabamustriline puittahvel peamagamistoa seinal.

Lapsed said oma tubade sisustamisel palju kaasa rääkida ning ehkki kogu korteri stiiliga on need harmoonilises kooskõlas, on toad ikkagi väga nende nägu. Pojale, kelle jalgpalliarmastus paistab igalt seinalt vastu, lasi Kristiina voodile õmmelda isegi klubide logodega lapitehnikas päevateki. Teismeliste laste toad kujundati arhitekti abiga aga selliselt, et nende kasvades võiks ka tuba nendega koos valutult “kasvada”. Nii saab poja riidekapist mõne aasta pärast ühe riiuli vähemaks võtta, et järjest pikemaks venivatele riputatavatele riietele ruumi juurde anda; laest vaatab vastu arhitekt Andres Rohtla ja disainer Tarmo Luisu koostöös sündinud põnev valgusti, mida saab kasutada ka ronimiseks ja treeninguks. Põnevaid ja leidlikke lahendusi leiab igast toast.

Ent kokku mõjub kõik ikkagi põhjamaise disainimantrana: looduslähedane, lihtne, puhas ja rahulik.

Fotode autor: Märt Lillesiim

This post has flexible content thats needs copying over from current live website. This can't be done automatically.