Kirev Koplifornia
Park, linnulaul, rand. Pärnus kasvanud Rauno jaoks defineerisid just need kolm kodutunde. Koos abikaasa Anetiga tahtsid nad endale ja oma kahele lapsele kodu Tallinna südalinna külje all, kus loodus oleks kahe sammu kaugusel ja kus naaber ei vaataks aknast sisse, ning koos nad selle Koplist ka leidsid.
Midagi muud väikelinlikku Rauno ja Aneti julgelt värvilises kodus pole, oma stiililt ja atmosfäärilt kuulub see pigem metropolikodude klassi, mille interjööris ei ole ei tabusid ega tavasid.

See on kodu, mis on väga oma omanike nägu. “Teadsime kohe, et tahame julgeid värve ja mulle tundub, et leidsime värvid, mis võtavad meid hästi kokku,” ütleb Anett.
Korteri planeeringuga ja suure osa Liveni pakutud siseviimistluspakettides leiduvaga olid Rauno ja Anett väga rahul, tehti vaid paar pisikest muudatust ja peamiselt jäi neile sisustamise kõige lõbusam osa – värvidega hullamine ja mööbli valimine.
Värvimöllu kutsusid nad appi korda ja tervikut looma hea sõbra, sisearhitekt Reet Helisabeth Karmi (RHK Interiors), kes oli neile väärtuslike nõuannetega abiks olnud ka varem. Ehkki nii hullumeelseid ja julgeid värve ta ühelegi kliendile varem valinud ei olnud, tunnistab sisearhitekt ise.

“Rauno esimene korter oli äge jõuliste värvidega poissmehe-loft ja kui enamasti on järgmine samm rahulik perekorter, siis Aneti ja Raunoga juhtus just vastupidi – iga projekt läheb järjest ägedamaks ja julgemaks, iga projekt on areng ning mõtted kordumatud,” ütleb Reet Helisabeth Karm. “Koos on nad tõesti pööraselt lahedad julged katsetajad, ja mis väga oluline – teostajad, mitte vaid unistajad.”
Märk suurest usaldusest – ja samal ajal pigem ebatavaline sisearhitekti töös – oli see, et värvide valimine käis suuresti Zoomi vahendusel ning ehituse ajal korteris ei kohtutudki. Näiteks käisid Rauno ja Anett välja idee, et magamistoa sein võiks olla violetne, mille peale sisearhitekt ei hakanudki silmi pööritama, vaid vastas konkreetse värvikoodi soovitusega.

Lõpptulemus tõestab, et nii palju, kui on kodude omanikke, on ka unistuste kodusid. Sisearhitekt märgib, et tavaliselt on värvitoonid üks lihtsamaid asju, mida interjööri lahendust tehes valida; enamasti on palju keerulisemaid kohti, alustades planeeringust ja lõpetades materjalide valikuga. Ent selles kodus keerles kõik just värvide ümber ning värvid on need, mis selles korteris kordumatu elamuse pakuvad.
Välisukse juurest algab rahulikus võtmes koridor, mille lõpust juba paistab köögi sügavroheline sein. Avatud köögiga elutoast pääseb päikeselisele rõdule ning aknatagune rohelus jätkub toas miniaiandi mõõtu taimelavaga, kus kasvavad eranditult tšillid. “Mulle lihtsalt pööraselt meeldib tšilli,” tunnistab Rauno. Köögimööbel valmis sisearhitekti jooniste järgi, nagu suur osa muustki mööblist korteris.
Korteri privaatsemale poolele jääb kolm magamistuba. Lastetoad on rahulikes toonides, ent peamagamistoas on isikupärased lahendused jälle jõuliselt tagasi – violetselt seinalt vaatavad vastu kaks esmapilgul abstraktset kunstiteost, mis lähemal uurimisel osutuvad silmaiiristeks. Rauno ja Anett leidsid selle kunstniku internetist ja piltidel on nende endi silmad.
Nende enda lugu on jäädvustatud ka pikas esikus galeriiseinal, lisaks leidub selle kodu seintel arvukalt muid kunstiteoseid.
Kui värvide puhul olid paaril üsna selged soovid, siis näiteks vannitoa lahendus, kus viimistluspaketis olnud põrandaplaate kasutati ka seintel, oli Reet Helisabeth Karmi idee. Balti Plaadikaubanduse valikust pärit suured ruudukujulised loodusvärvides plaadid meeldisid neile väga, nii et otsustati vint peale keerata ning luua vannitoas värvi asemel mustriefekt. Värvilaigud valamu ja mööbli näol ei puudu ka sealt.
Selles hulga lugematu hulga värvipintslite ja -rullide abil sündinud kodus näevad Anett ja Rauno end elamas veel palju aastaid. Ebatavaliste lahenduste julgete ja edukate katsetajatena näevad nad, et lapsed kolivad tulevikus ühte magamistuppa, kuna pandeemiaaeg tõestas koduse töökoha olemasolu vajadust ning pärast töö- ja koolipäeva võib kodukontor muutuda ka mängutoaks, et rahulik atmosfäär laste magamistoas saaks säilida.
Fotod: Terje Ugandi