9 sammu köögi planeerimisel

Köögi kavandamine on enamiku jaoks kõige kõvem pähkel uue kodu loomisel. Otsuseid ja valikuid tuleb teha palju ja millegi olulisega ju mööda panna ei sooviks. Siin on üheksa punkti, et köögi planeerimine läheks hõlpsamalt.

Üldine soovitus on kodu planeerimisel teha köögiga seotud otsused võimalikult varakult, sest vee- ja elektriühendus peab lähtuma lahendusest. Samuti peab ripplae lahendus olema kooskõlas köögi disainiga.

Näide: kodu planeeringu valimisel valid ainult köögi paigutuse, aga kõiki detaile läbi ei mõtle. Hiljem otsustad, kas soovid kahes või ainult alumises reas kappidega kööki või näiteks sisseehitatud kubuga varianti.

1. Paigutus ja kuju

Uutes korterites on köögid sageli kavandatud ühe rivina või L-kujulisena, ruumi olemasolul on mugav valik lisada köögisaar. Enne ehituse algust ja selle varases faasis saab teha muudatusi köögi paigutuses ja kujus, et see sobiks pere soovide ja harjumustega.

Köögi planeerimine käib käsikäes elektri, valgustuse ja veeühenduste planeerimisega. Elektriühenduste hilisem liigutamine on üldjuhul võimalik, kuid veeühenduse ümbertõstmine on oluliselt kulukam.

Värvide valikus on matid toonid saanud trendikaks, kuid samas reedavad nad kergesti määrdumise ning sõrmejäljedki paistavad lihtsalt välja. Seevastu puidumustriga pinnad on oluliselt leebemad.

Akrüül, kvarts ja keraamika on tööpinnaks head materjalid, mis ei karda ka veekahjustusi. Samas kõrgsurvelaminaat nii turvaline valik pole, puidust rääkimata.

Ainus pind, millele võib asetada nii kuuma poti, kui lõigata seal noaga, on keraamika, kuid selle materjali miinuseks on tugeva löögi korral purunemise oht.

Mõtle läbi oma maitse-eelistused ja vajadused.

2. Materjalid ja värvid

Köögimööblit saab disainida lõputute võimalustega. Põhiliselt tuleks valida kapiuste fassaadid, töötasapind ja taustmaterjal.

Tasapinnaks on kõige vastupidavam keraamika, mis kannatab nii vett, kuuma kui ka erinevaid toitaineid. Köögisaarele on kvarts või keraamika sobilik, kuid külm materjal. Nagu lapsepõlvest teame, siis küünarnukid küll ei käi laua peale, kuid siiski soovime aeg-ajalt tasapinna ääres istuda, eriti, kui selleks on loodud istekohad.

3. Töökolmnurk ja -tasapinnad

Vastavalt kodu suurusele kujuneb tavaliselt ka köögi suurus. Korterites tuleb paigutust nutikalt planeerida, et oleks piisavalt kapiruumi ja töötasapinda.

Kõige levinum köögipaigutuse reegel on nn kolmnurk, mille loogika on tekkinud toiduvalmistamisest. Lihtne meelde jätta: külmkapist à valamusse pesema à pannile.

Valamu ja pliidi vahel võiks olla omakorda töötasapind, et vajadusel toitu ka tükeldada ja muul moel ette valmistada.

Töötasapinna ruumi säästmiseks on võimalik uue köögi planeerimisel mõelda oma harjumuste peale, näiteks kas tegelikult vajatakse 4 pliidirauda või ehk on kahene pliit sobilik? Töötasapinnal nõuavad ruumi nii veekeetja kui kohvimasin, ehk on ühest või mõlemast võimalik loobuda? Näiteks on veekeetja võimalik asendada Grohe RED sarja segistiga (tõsi, see vajab kapis ruumi väikesele boilerile).

4. Valgustus

Valgustus köögis on oluline funktsionaalne- aga ka disainiotsus. Köögis toimetades ei tohiks valgus jääda selja taha, kuna siis tekitad oma kehaga varju. Seetõttu pole tark paigaldada lamp kapirea ja saare vahele lakke, sest emma-kumma ääres askeldades tuleks valgus seljatagant. Tööpinnad, pliit ja valamu vajavad valgust.

Liveni köökides on LED-profiil lisatud ülemiste köögikappide esiserva jätkuva ribana, mis ei katke ka köögikubu tõttu. Nii on võimalik kubu valgust kasutada vähem ja ei pea kahte valgustit korraga sisse lülitama. Ühtlasi näeb jätkuv valgus visuaalselt parem välja. Söögilaua või köögisaare kohale on võimalik paigaldada rippvalgusti, mis võiks samuti olla dimmerdatav, sest toidu tegemisel ja veini nautimisel on sul tõenäoliselt erinev ootus valgustugevusele.

5. Kapid vs sahtlid

Tänapäeva köökides eelistatakse sahtleid, mitte käändustega kappe, sest sahtlites on lihtsam asjadele ligi pääseda.

Kui soovid kööki endale eriti mugavaks teha, siis joonista läbi ka kapisisud. Võta ette köögivaade ning kirjuta/joonista, kuhu ja mida sa paigutaksid. Vaata üle oma praegune köök – millised esemed ei mahu hästi ära? Äkki hoiustad panni ahjus?

Tegelikult on võimalik ahju all oleva sahtli sügavust suurendada sokli arvelt ja nii mahutada sinna ka pann. Kui kook on ahjus, siis pann ei pea uut kohta otsima.

Liveni köökides kasutame kõrge täisküljega sahtleid, et makaronid reelingu vahelt välja ei pudeneks. Köögifurnituuri valik on oluline osa, kuigi köögi planeerimise faasis võib see tunduda liigse detailsusena. Kõrge kapimooduli olemasolul saab sinna paigutada ahju, kuid järjest enam eelistavad koduplaneerijad ka kõrge ukse taga olevaid sahtleid, kuhu mugavalt palju asju paigutada.

6. Väikesed kodumasinad

Mitmeid seadmeid on võimalik köögimööblisse integreerida, kuid sel juhul ei ole need nii taskukohased. Alternatiiv on teha kapp, millele on lihtne ligi pääseda ja kus paiknevad näiteks kohvimasin, röster, veekeetja, blender jmt. Sellise kapilahenduse puhul on oluline planeerida piisavas koguses pistikupesasid kapi tagaseina.

Väiksemas köögis on võimalik ahi asendada kombineeritud ahjuga, nii säästad ruumi ja saad mitu funktsiooni ühest seadmest (ahi ja mikrolaineahi). Mõne pere jaoks võib olla hea alternatiiv ahju asendamine kuumaõhufritüüriga.

NIPP: Planeeri blenderile koht kapis ukse taga koos pistikupesaga juba köögi disainimisel. Blenderit kasutades saad ukse kinni panna ja summutada müra. Eriti kasuks tuleb see siis, kui soovid näiteks smuutit teha teiste pereliikmete une ajal.

7. Köögisegisti

Tänapäeval on levinud duši ja voolikuga segistimudelid, mis aitavad valamut kergemini puhtana hoida.

Lisaks võid planeerida oma köögi nii, et filtreeritud, keedetud ja/või mullivesi tulevad otse segistist, kuid selle jaoks on tarvis eraldada kapiruumi. Selliste lahendustega saab tutvuda Liveni kontoris.

8. Nutikad lahendused

Kui oled põhiliste seadmete asukohtade peale juba mõelnud, tasub minna veelgi põhjalikumaks.

Näiteks mugav valamualune sahtel, kuhu mahutada pesuvahendid, et valamu oleks asjadest vaba. Juba mainitud ahjualune sahtel saab olla suurema sügavusega sokli arvelt ning seetõttu mahukam. Köögisaarele on võimalik planeerida pistiku- või ka laadijapesa.

Kui planeerid minimalistliku välimusega kööki, siis on sisesahtlite kasutamine vältimatu. Esimese sisesahtli saab kinnitada nii, ta avaneks koheselt. Nii ei pea iga kord kahte liigutust tegema, et kahvlid-noad kätte saada.