Elasime enne kesklinnas ja meie jalutuskäigud kulgesid Liivalaia tänava ääres. Siin me saame nautida loodust, metsa ja merd. See on kõige suurem vahe, et siin on oluliselt rahulikum ja lapsel on ka siin väga palju parem.
Mulle ikkagi kõige rohkem meeldib see, et kui tahan minna jooksma, siis ma astun uksest välja ja lähen jooksen. Ja kuna meil on väike beebi, siis kui on vaja vangerdama minna, siis võtan vankri ja astun uksest välja. Mustmiljon suunda on ehk utreeritud, aga saan igale poole minna ja tegelikult on kesklinn mul siin samas peopeal.
Ilmselt meie jaoks kõige keerulisem koht oli valikus, kas kööki teha baarilett või söögilaud, sest kuidagi baarilett oleks võib-olla sobinud paremini, aga meie jaoks kindlasti oli õigem valik söögilaud.
Kui inimesed on meile külla tulnud, siis nad on ka alati öelnud, et see korter on täpselt teie nägu.
Me tellisime kõik asjad, mis vähegi võimalik juba Livenist ette ära. Kardinad, garderoobikapid ja kõik muud asjad.
Minu lemmikkoht selles korteris on võib-olla ikkagi elutuba, jälle need aknad, valgus, avarus.
Konkreetselt see korter on kujundatud ümber loomuliku valguse kulgemise. Kuna siin on väga kõrged laed ja aknad on põrandast laeni praktiliseks, siis eesmärgiks jäi, et see valgus ei saaks lõhutud, et ta oleks nähtav läbi kogu korteri, nii palju, kui see on võimalik.
Tallinn ei ole pisike, aga nende kodude puhul oleme saanud inspiratsiooni nii Tallinnast kui ka väikelinnast. Sellest ka nimi – Väike Tallinn. Ühelt poolt on kodud väga tänapäevased, kõrgete akende ja veel kõrgema laega ning meie lemmik sisearhitektid on loonud lahendusi, mis meid jalust nõrgaks võtavad.
Ace of Space interjöör, arhitektuur Sander Treijar
Lapsed mängivad hoovis, justkui väikelinnas. Lapsed peavad maailma ise avastama. Väikeses kohas on seda lihtsalt turvalisem teha. Väike Tallinna hoovis saab laps nii esimesi kui ka esimesi iseseisvaid samme teha. Lapse jaoks piisavalt suur, aga vanema meelerahu mõttes ikkagi parajalt väikelinlik.
Siit leiad need, kuhu on juba võimalik oma kodu valida.
