Harmooniat luuakse koos

Anne ja Erko kodu stardipunkt oli lihtne – palju päikest, naturaalsed materjalid, minimalism. Rohkem sihte neil päris esimest ühist kodu otsides silme ees polnud. Alasi tänava majas tundus sellise kodu rajamiseks kõik õige esimesest hetkest – lõunast kuni loojanguni päikest täis korter väikese rõduga, rand kohe kodu kõrval, Põhjala tehas oma restoranide ja kultuurisündmustega lühikese jalutuskäigu kaugusel.

“Mulle sümpatiseeris, et siin on demograafiliselt hästi kirju. See on nii mitmekesine ja mitmekeelne asukoht, mis on hästi rikastav,” ütleb Anne. Ka meeldib neile see, et maja on pika ajalooga asumis, mida ümbritsevad heas korras ja renoveeritud hooned. Samuti hindavad nad maja suurt hoovi, mis on oma taimekastide ja puhkealadega naabritele mõnusaks kokkusaamiskohaks.

Alasi, Liven

Kui kodu ümbruses hindavad nad mitmekesisust, siis kodus endas aga minimalistlikku joont. Mustale, valgele ja hallile sekundeerivad konjaki tooni diivan ja tugitool, ent sellega palett piirdub. Korteri sisustamisel kasutasid nad ainult naturaalseid materjale ja vältisid eri toone, et mitmekesisust looks just detailid, mitte värvid. Ise arhitektina töötav Erko ütleb, et korteri Jaapani mõjutuste taga on rohkem Anne. Naine leiab aga, et enamiku disaini puudutavaid otsuseid tegi tegelikult Erko, ta küll rääkis ja mõtles kaasa ning kiitis valikud heaks. Seda harmooniat on tunda nende kodu igas ruutsentimeetris.

Läbi kogu kahetoalise korteri on jäänud nähtavaks haljas betoonlagi, mõlema toa rahulikud valged seinad ja soe, tume parkettpõrand seovad korteri üheks tervikuks. Aknast paistev rohelus moodustab sellega võluva kontrasti. Selle kodu atmosfääri mõjutab tugevalt loodus. Kõigepealt suurema osa päevast sisse paistev päike – toast väljumata on võimalik isegi päikeseloojangut imetleda. Läbi suurte akende ning rõdul istudes saab kevadel jälgida pungade paisumist lehtedeks, suvel nautida puude varju ning sügisel lasta vaate värvidest üle ujutada.

Alasi, Liven
Alasi, Liven

Korteri põhivärvid must, valge ja hall on küll just see, mida Erko ja Anne oma koju soovisid, ent tegelikult ostsid nad korteri maja valmimise lõppjärgus ja liiga palju enam muuta ei saanud.

“Ma ütleks, et see pakett sobib ideaalselt,” märgib Erko. “Betoonpaneelid laes meeldisid meile kohe, põranda tooni ma natuke kartsin, aga tegelikult mõjub see tume väga ägedalt valgete seintega.” Pisut oma soovidele vastavaks interjööri kohandada ikkagi sai, nii vahetasid nad näiteks välja esiku põranda ja loobusid kööki planeeritud ülemisest kapirivist.

“Kuna me kööki kasutame vähe, siis meile tundus, et see võiks visuaalselt olla pigem suure toa osa, mõjuda pigem nagu kummut, millele asetada taimed, pildid. Tahtsime, et see sulanduks ruumi,” räägib Anne. “Sellepärast paigutasime ka sügavkülmiku esiku seinakappi, me ei kujutanud siin köögis kõrget külmikut ette, aga tööpinna alla kaks külmikut ei mahtunud. Kuna sügavkülmikut pole iga päev vaja ja see esikukapp oli nii mahukas, siis see kahe külmiku süsteem on väga hea.”

Alasi, Liven

Oma eelmisest kodust Erko ja Anne mööblit kaasa ei võtnud ning kolides oli neil vaid voodi ja diivan, esimene laud laenati ajutiselt kontorist. “Tegelikult me nii suurt lauda ei tahtnudki, aga kui pidime mõlemad kodukontorisse tööle jääma ja arvutid koju tooma, siis ostsime selle laua,” ütleb Erko. Ta lisab, et mööbli valimiseks peab ikka ruumi nägema, tunnetama selle suurust ja atmosfääri. “Isegi arhitektil on keeruline ainult plaani vaadates ruumi nii täpselt tajuda.”

Ruumis nii rahuliku meeleolu hoidmise saladus peitub vähestes asjades ning tõtt-öelda on mulje natuke petlik, sest näiteks päris kõiki raamatuid pole Erko ja Anne veel eelmisest korterist ära toonud. Kui ühe riiuli peavad nad ilmselt juurde ostma, siis muu mööbliga üritavad nad leidlikult ringi käia, et kodu asjadega mitte üle kuhjata. Näiteks võib diivanilauda kasutada külaliste tulles ka taburetina.

Rõdul praegu eraldi mööblit ei olegi, sinna tõstavad nad vajadusel söögilaua tagant klapptoolid ja diivanilaua ning rõdu ongi sooja suveõhtu veetmiseks piisavalt sisustatud. Ka on hea leid esiku tumba, mis tegelikult on ka majake kassile. Erko ja Anne kass hindab Kopli elu sama kõrgelt kui paar isegi. Enne kolimist ei olnud ta kunagi õues vabalt liikuda saanud, aga nüüd naudib kass vabadust nii palju, et jõuab mõni päev koju vaid kiirelt sööma.

Erko ja Anne leiavad, et kui nad kunagi peaks hakkama oma elus muid värve peale halli ja musta tunnistama, siis on see suurepärane korter, mida seinu üle värvides, suuri maale ja lopsakate õitega lilli lisades väikese pingutusega muuta saab. Kunstiteosedki on nende praegustes lemmikvärvides – mustvalged. Muuseas, nende autoriks on Erko ise, kes ka maalib ja joonistab.

Fotod: Iris Kivisalu