Pesuruum on koht, kuhu iga pereliige sagedasti satub, seetõttu on oluline, et lahendused seal oleksid läbimõeldud ja head. Aina populaarsemaks muutuvad ka Eestis mitme pesuruumiga kodud ja Liveni kodude planeeringutes on pea kõigis kõigis vähemalt neljatoalistes kodudes kaks pesuruumi, et kõik pereliikmed tunneksid oma kodus end hästi.

Mida aga oma uue kodu pesuruumide planeerimisel meeles pidada? 

Vann või dušš? 

Sõltuvalt pesuruumide ja nende kasutajate arvust on ka pesuruumide sisu erinev. Väikelastega pere väärtustab tihti vanni, samas kui teismeliste laste puhul see enam nii oluline ei ole. Sõltuvalt pereliikmete harjumusest valitakse vann, dušš või mõlemad. Tõenäoliselt on parim lahendus kui samas ruumis on mõlemad, kuid see ei ole linnakodus sageli võimalik. Mõtle läbi, millised on sinu pere vajadused ja harjumused. 

Peegli kõrgus ja valik 

Pesuruumi peegli kõrguse planeerimisel tuleb lähtuda kasutajate pikkusest. Peegel teeb ruumi avaramaks, seega eriti väikeste pesuruumide puhul kaalu võimalikult suure peegli kasutamist.   

Kui soovid valgusega peeglit, vaata üle, kas kaablivaru peegli valgusele on olemas, ning kas see on lülitist vahetatav, või pead valima eraldi lülitiga peegli ning saad valgust vahetada sealt. 

Peegli valgustus mängib olulist rolli selle kasutamisel. Kui plaanid selle peegli ees meikida või habet ajada, siis tasub valida valgus, mis valgustab su nägu mitte ei lange hoopis seinale. Paljudel peeglitel on lisaks valgusele sisseehitatud ka udueemaldus, mis on mugav, sest siis ei jää peegel uduseks, kui ruum on niiske. 

Kahekesi hambaid pestes 

Kaks valamut kõrvuti on mõnele paarile ideaalne, teistele aga vastuvõetamatu. Sageli seisab valik kahe valamu ja suurema tasapinna vahel, kus tarbeesemeid või hooldustooteid hoida. Samas eelistavad mõned inimesed töötasapinnal hoida võimalikult vähe asju ja mahutada need pigem sahtlitesse või peeglitagusesse kappi. 

Sokid märjad?  

Kui keegi on enne sind pesuruumis duši all käinud, on tõenäoliselt üsna ebameeldiv astuda kogemata märga loiku ja sokid märjaks teha. Duširuumis nimetatakse seda märjaks alaks, ehk kohaks, mis saab märjaks pärast duši või vanni kasutamist, sest pesemas käinud inimene astub sinna veel lõpuni kuivamata. Seda olukorda, kus astud soovimatult sellele alale sokkides, on aga pesuruumi õigesti planeerides võimalik vältida.  

Nipp seisneb selles, et „märg ala“ tuleks planeerida valamust ja wc-potist võimalikult kaugele. Kõige lihtsam loogika on see, et pesu on ruumis viimane funktsioon, ukse juures on valamu ja/või WC-pott.

Soovitused pesuruumi planeerimiseks ja märg ala (plaanil sinisega):

Bidee, käsidušš WC kõrval ja jaapani pott 

Külastades Vahemereriike näeme tihti bideed ja Jaapanis on jällegi omamoodi tualettpotid, millel on pesu- ja kuivatusfunktsioon. Taolised elemendid ei ole tänapäeval enam totaalne luksus, vaid muutunud oluliselt kättesaadavamaks ka Euroopas ja Eestiski. 

Väiksematesse ruumidesse on mõistlikum valik käsidušš WC-poti kõrvale või jaapani pott, sest need sisaldavad funktsioone juba endas ning pole tarvis lisaelementidele ruumi kulutada.  

Tasub aga meeles pidada, et jaapani pott vajab elektriühendust ning dušš muidugi veeühendust, natuke ruumi ja süvistatud lahenduse puhul ka katteseina, et segisti seina sisse ära mahuks. 

Pesuruumide inspiratsiooni