Elukohta ostes eeldatakse, et sellest saab kodu kauemaks kui viis aastat.
Tehnoloogia ja innovatsioon dikteerivad aina enam trende kinnisvaras. Mis
juhtub sellest tulenevalt lähima kümnendi jooksul kinnisvarasektoris, kirjutab
Liven AS-i tegevjuht Andero Laur.

 

Isesõitvad autod

Täna on Teslat ostes võimalik tellida 6200 euro eest „Full Self-Driving Capability”. Uuendustega funktsionaalsus hakkab tööle lähiaastatel ning see on isesõitvate autode võidukäigu algus. Pärast toimiva lahenduse turule jõudmist muutub autode traditsiooniline kasutusotstarve. Autodest kujunevad liikuvad ruumid, mida saab kasutada ka näiteks kabineti või magamistoana. Kui autoga sõitmisele ei pea oma aega kulutama, saame samal ajal tegeleda tööasjadega, teha väikese uinaku või lugeda raamatut.

Kinnisvara asukohast rääkides vaadeldakse selle paiknemise kaugust strateegiliselt olulistest kohtadest nagu töökohad, koolid või toidupoed. Ent isesõitvate autodega muutub kauguse tajumine. Kui me ise enam roolis ei pea istuma ja saame tegeleda väikeses ruumis ehk isesõitvas autos vajalike toimingutega, ei tundu kaugemad sõidud enam nii koormavad kui praegu. Seetõttu tuleks kodu valikul enam silmas pidada seda, millised strateegiliselt olulised asukohad jäävad jalutuskäigu kaugusele. See distants jääb hinda ka pärast isesõitvate autode tulekut, mis muudavad pikemate vahemaade käsitlust.

Selline evolutsioon kinnisvaras on järjekordne hoop magalarajoonidele, kus pole võimalust õues mõnusalt aega veeta ja puudub jalutuskäigu kaugusel asuv sotsiaalne infrastruktuur. Kui täna olid nende kohtade eeliseks lühikese autosõidu kaugusel olevad töökohad ja ajaveetmise võimalused, siis isesõitvate autode ajastul pole see enam määrav.

Autost saab teenus. Mida aeg edasi, seda ebaolulisemaks muutub autode omamine. Süda- ja kesklinnast kaob parkimise probleem ja enam ei pea muretsema auto laadimise pärast. Ühiskasutamise tulemusel väheneb autode koguarv ning ühe sõidu maksumus. Kui praegu tuleb enamikul koduostjatel osta koos korteriga ka parkimiskoht, peab tulevikus arvestama, et korteri müümisel ei pruugi parkimiskohal enam tänast väärtust olla. Seda põhjusel, et inimesed kasutavad isesõitvaid autosid teenusena. Ehk võiks üks alternatiiv olla see, et rentida oma parkimiskoht Boltile või Uberile, kelle autod saaksid öisel ajal seal peatuda ja akusid laadida.

 

VR tehnoloogiate kasutamine

Virtuaalreaalsuse tulek pakub uuel tasemel meelelahutust, võimalust külastada paiku, mida pole veel olemas või mis asuvad väga kaugel. Saame tutvuda uute kodudega, mille ehitust veel ei ole alustatud ja seeläbi teha lihtsamini õigeid valikuid uue kodu ostul.

Uutmoodi virtuaalmaailma tarbimiseks vajame vastavaid prille ja vähemalt 5 ruutmeetrit vaba ruumi. 5-10 aasta perspektiivis näen koju lisandumas just selleks otstarbeks mõeldud tuba. Võimalik on kasutada elutuba, aga see võib segada teisi pereliikmeid. Ka mõne magamistoa ümber tegemine virtuaalruumiks ei pruugi kõige mõistlikum tegu olla, kui viimane just tühjana ei seisa. Kuna antud ruumil ei ole akende olemasolu oluline, on sellist laadi toa planeerimine võimalik kohtadesse, kuhu tavapäraselt magamistubasid kavandada ei ole võimalik.

Kui VR-tuba planeerida näiteks ühe klaasseinaga, annab see juurde ruumikust ja valgust ning võimaldab edukalt kasutada tuba kodukontorina.

 

Asjade internet ja tark kodu

Suured Ameerika tehnoloogiagigandid ühendasid 2019. aasta lõpus jõud, et luua ühtne standard, mis võimaldab targa kodu tooteid ja kodutehnikat juhtida ühtselt platvormilt. Tuleviku nutikodu kontrollimine käib läbi Apple Homekiti, Google või Alexa. Kõik need platvormid võimaldavad kasutajal ise automatiseerida kodu toimimist. Näiteks anda kodule juhend, et hommikuse äratusega tuleb sisse lülitada raadio ja kohvimasin ning avada kardinad.

Sellised tooted ja lahendused kavandatakse viisil, et neid oleks lihtne uuendada ja kasutaja saaks ise uusi tooteid ühtsesse süsteemi integreerida. Kõige kiiremini arenevad ja mugavamad targa kodu lahendused valmivad praegu DIY (Ingl Do it yourself – tee ise) valdkonnas. See trend jätkub ka tulevikus, sest tehnoloogia arendajate jaoks on uusehitised liiga väikese tähtsusega. Ennekõike mõeldakse uute toodete tegemisel lahendustele, mida saab juba valminud kodudes kasutusele võtta. Kiire WiFi, 5G ja paremad akud annavad sellele arengule hoogu juurde.

Uut kodu ostes peaks tehnoloogiat silmas pidades juba ette mõtlema. Näiteks tuleks kardinate juurde planeerida elektritoide ja korteri välisukse juurde nõrkvoolukaabel elektriluku tarbeks. Pistikud asukohtadesse, kus asub koduga suhtlemiseks Alexa kõlar ja robottolmuimeja laadimispunkt.

Palju nutikodu lahendusi on juba mingil kujul olemas, aga erinevatel põhjustel on need jäänud pigem asjaarmastajate kasutusse. Uute tehnoloogiatega on alati nii, et esmalt tegelevad nendega üksikud tarbijad, kes ei lase ennast pisipuudustest segada. Kui vead kõrvaldada, levib uus lahendus tohutult kiires tempos väga paljude kasutajateni.

Täpselt tulevikku ei saa kunagi ette ennustada. Võib-olla ei ole isesõitvateks autodeks valmistumine üldse oluline, sest lõpuks asendatakse need inimesi transportivate droonidega. Kindel on, et tehnoloogia areng jätkub aina kiiremas tempos ja see mõjutab ka kinnisvara valdkonda. Paari aasta pärast võimalikud lahendused tunduvad täna veel utoopiana, ent ei peaks. Mida paremaks muutuvad transpordivõimalused, seda kaugemal on valmis inimesed keskusest elama. Virtuaalreaalsuse mugav kasutamine vajab meie kodudes vaba ruumi. Asju meie ümber ja kodus hakkab kontrollima tehisintellekt, kellele meie käske jagame.