Churchilli mõte – „Pessimist näeb igas võimaluses raskusi. Optimist näeb igas raskuses võimalusi“ – kehtis ka aastal 2020. Kõik, kes olid oodanud pikalt aega, mil saab kinnisvara odavamalt osta, vaatasid hetke saabudes võimalust kõrvalt ja jätsid selle kasutamata, kirjutab Liven AS-i tegevjuht Andero Laur möödunud aastast kinnisvara valdkonnas.

Kevadel, esimese koroonalaine ajal, oli ebakindlus tuleviku osas suur. Nii mõnigi müüja valmistus eelmise majanduskriisi kordumiseks ja oli valmis lausa 10% allahindluseks.

Selliste tehingute võimalikkusest räägiti suve lõpuni. Sügiseks kuulutati koos maksepuhkuste lõppemisega suurt krahhi, mis jäi tulemata. Kõigi üllatuseks tõusis tehinguaktiivsus uusarenduste turul tavapärasele tasemele ja hinnatõus jätkus.

Pärast sellist sündmuste arengut on pessimistlikumad analüütikud oma arvamusi tagasi hoidnud. See on omakorda suurendanud ostjate kindlustunnet tuleviku osas. Kusagil Euroopas toimub müstiline rahatrükk ja keegi ei saa täpselt aru, kuidas see meid mõjutab ja kuidas see raha inimesteni jõuab.

Ometi jõuab. Esmalt läbi rohkem likviidsete varade kallinemise nagu näiteks aktsiad ja seejärel vähem likviidsete nagu kinnisvara. Erinevalt eelmistest kriisidest on eestlaste kontodel märkimisväärne hulk vaba raha ja kasvab hirm, et inflatsioon selle väärtusest suure tüki ära hammustab. Just inflatsioonihirm motiveerib ostma kinnisvara, olgu selleks endale uus elamispind või välja üürimiseks tehtud investeering.

 

Alatiseks muutnud elukorraldus

Kaugtöö sai uue tähenduse ja maailm ei ole selles osas enam kunagi endine. Kui veel aasta tagasi leidus palju neid, kes olid saanud edasi lükata veebikoosolekutel osalemise nippide ja trikkide selgeks õppimist, siis enam selliseid kontoritöötajaid ei ole.

Kuigi paljud büroomajade omanikud on kindlad, et töötamine jätkub varsti vanaviisi, on see valearvestus, mis võib kalliks maksma minna. Büroopinna olemasolu on ettevõttele jätkuvalt vajalik, ent väheneb vajatav pind ühe töötaja kohta. Aina enam ja enam otsivad koduostjad võimalust korteri ostmiseks, kus on olemas eraldi ruum kodus töötamiseks. Kas täiendava toa või eraldi väikese kabineti näol.

Kui viimased 10 aastat oli uusarenduses 5-toaliste korterite pakkumine pigem erakordne, siis lähiaastatel see muutub ja suuremate korterite valik koduostjale paraneb. Büroodes näeme aina enam jagatud töökohti ning kaugtöö edukas korraldamine on juhtidele strateegiline väljakutse.

 

Üksiküritajad kaovad ära

Kinnisvaraarendus on taasiseseisvunud Eestis olnud pikalt midagi sellist, millega saab kerge vaevaga justkui igaüks tegelema hakata. Sellest ka buumiajal tulnud negatiivne maine sõnale „arendaja“. Igal aastal kasvav regulatsioonide hulk ja professionaalsete arendajate tase on tänaseks loonud olukorra, kus vana arusaam enam ei kehti. Niisama lihtsalt enam arendusega tegeleda pole võimalik.

Loome siinkohal võrdluse autotootmisega- mõeldamatu, et iga soovija võiks hakata autotootjaks. Või isegi, kui hakkaks – kas klient on valmis seda autot ostma? Hoonete kavandamine on nii tehniliselt kui ka juriidiliselt muutunud aina keerukamaks ja kogenud tegijatel on aastatepikkune kogemus koos tehtud vigadega, millest õppida ja järgmine kord paremini teha.

 

Virtuaalreaalsuse saabumine

Tehnoloogiamaailma mõisted nagu VR (virtuaalreaalsus) ja AR (liitreaalsus) on jõudnud kinnisvaraarenduses praktilise ja väärtusloova väljundini. Nende kasutuselevõtt aitab vältida vigade teket, tõsta efektiivsust ja aidata koduostjal paremaid valikuid teha. Aina rohkem toimub müük enne ehituse valmimist. Sellises olukorras on koduostjale suureks abiks virtuaalreaalsuse lahendused, mis võimaldavad arendusega tutvuda juba enne valmimist.

aastal näeme tehnoloogia edasisist võidukäiku arendustegevuses, kus hoonete kavandamisel võetakse appi esimesed AI (tehisintellekt) lahendused. Apple, Google ja Amazon saavad valmis ühise standardi targa kodu vidinate tootmiseks ning see avab kiirtee uute lahenduste jõudmiseks igasse uusarendusse.

2020. aasta muutis inimeste väärtushinnanguid ja seadis sisse uued trendid kodu soetamisele. Alanud aastal näeme veelgi enam tarbijate kvaliteediootuse kasvu. Just kvaliteet on see, mis hakkab aina rohkem turgu dikteerima. Kodostu planeerinud said möödunud aastal õppetunni, et head võimalust ei tasu mööda lasta. 2021 jätkub samamoodi – pessimistid näevad raskusi ja optimistid tegelevad võimaluste otsimisega. Küll tuleb kord ka pessimistidel võimalus öelda: „ma ju ütlesin“, aga sel aastal seda ei juhtu.